Treeni, et võita
Trenni ei tehta ainult treenimise pärast, vaid ka selleks, et võistlustel osaleda ja saada hea emotsioon. Iga treening peab minema asja ette.Treening, mis on tehtud vastu tahtmist, ei ole treening.
Võistlusel ole enesekindel, mine osale ja võida. Treenides saad enesekindluse- kindla teadmise, milleks sa võimeline oled. Võistlus on koht kus saad oma oskusi teistele näidata ja teistega võrrelda. Naudi võistlust, sest selleks sa ju treenisid. Ebaõnnestunud võistlus ei ole veel maailma lõpp, võistlusi tuleb veel.
Sporti tee endale, sest hea füüsiline aktiivsus tagab sulle ka paremad õpitulemused ja mis peamine tõstab enesehinnangut ja annab hea enesetunde ja tervise kogu eluks. Meid käib keegli trennis viis inimest. Hülgi, Katrin, Eero, Ivar, Marika. Kui treenida siis ikka väga põhjalikult, sest tulemas on ju keegli võistlused.
Hülgi Koržunova
Krõllile näo andnud kunstnik.
Edgar Valter(21.09.1929 – 4.03.2006) joonistas rohelise karvase sabaga eluka illustreerimaks Ellen Niidu“ Krõlliraamatut“. Aastate jooksul ilmusid raamatule järjed. Edgar Valterit teavad Eestis kõik, kes vähegi on lasteraamatuid lugenud. Ta on hästi paljudesse raamatutesse pilte joonistanud, kokku umbes 250 raamatule.
Tema on kuju andnud lisaks Krõllile ka sellistele kangelastele nagu Sipsik, Nublu, Naksitrallid, Kunksmoor ja paljud teised.
Teile peaks aga selle armastatud kunstniku tegelastest olema eriti tuntud aabitsakangelased eesotsas Aadama ja Annaga ning muidugi pokud. Pokuraamatutes on ka jutt Edgar Valteri kirjutatud.
Bibliograafia:
Krõlliraamat 1979
Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta 1993
Krõlli värviraamat 1994
Krõll ja igasugused hääled 1994
Krõlli pannkoogitegu 1999
Veel ja veel Krõlliga maal ja veel 2002
Allikas: SL Õhtuleht 26. jaanuar 2008
HUVITAV TEADA
Kaduneljapäev.
Kaduneljapäev on iga kuu ja sõltub kuu faasist. Märtsis see oli 19 kuupäeval ja kindlasti neljapäeval alatis, aprillis 23 ja mais 21, juunis 18. Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks konnasilmad, kae, liigne kehakaal ja muud haigused.
Paastumaarjapäev.
25.märts – leinapäev, paastumaarjapäev - Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Eestlased tähistavad 4 maarjapäeva aastas, millest üks on paastumaarjapäev.
Paastumaarjapäev – Neitsi Maarja rõõmukuulutamise püha
alguses oli vaikus...
ja siis lõi Jumal muusika
Paastuaja sisse jääb ainus liikumatu püha selles tsüklis - Issanda kuulutamispäev ehk paastumaarjapäev 25. märtsil. Sel päeval, 9 kuud enne jõule, kuulutas ingel Gabriel Maarjale ette, et ta sünnitab poja, kelle nimeks saab Jeesus. Selle päeva värv on valge. Maarjapäevadest ainus, mida luterlik kirik tähistab tänaseni. Põhjendatakse, et seda päeva ei pühitseta mitte Maarja, vaid Jeesuse auks.
Neitsi Maarja austamine on levinud rooma-katoliku kirikus. Maarja ülistamine muutus igapäevaseks harjumuseks. 4. sajandist hakatakse Maarjale pühendama kirikuid, tema nimi muutub armastatuimaks ristinimeks. Maarja muutub ikka enam ajaloolisest Jeesuse emast taevaseks valitsejaks ja kuningannaks, kõigi kristlaste vaimulikuks emaks. Katoliku kiriku aastas on 18 Maarjale pühendatud püha.
Luther heidab kõrvale kõik maarjapäevad välja arvatud küünlamaarja- ja paastumaarjapäev, sest nendel päevadel on olemas piibellik alus. Lutheri järgi on Maarja "ülimal määral väärt suurimat austust".
Euroopa rahvastel on paastumaarjapäev tähistanud eeskätt kevade alguse ning kevadise pööripäeva saabumist. Neitsi Maarjaga seotud tähtpäev ühendab endas eelkristlikke ja kristlikke traditsioone. Kristliku traditsiooni järgi sai neitsi Maarja just paastumaarjapäeval - 9 kuud enne jõulusid - peaingel Gabrielilt teada, et ootab lunastajat.
Rahvakalendris on tegu naistepühaga, mis tähistas naiste kevadtalviste tööde lõppemist, ketrus pidi valmis olema ja kangad kootud. Leivavilja kahjustamise ettekäändel oli õhtuste tubaste tööde tegemine nüüdsest keelatud. Nii said naised sel päeval hinge tõmmata ja endale maarjapuna joomist lubada - punaseks tehtud viina või õlut joodi vastvalt võimalustele kas kodus, külas või kõrtsis.
Usuti, et puna joomine on kasulik, nii öeldi Rannus, et Maarjapäevän juvvas enne päivä maarjapäevä puna, sis saesab terve aasta ilus. Tetti verev viin, Suure-Jaanis aga räägiti, et maarjapäeva varahommikul peab viinaga suud pesema, siis seisab inimene hästi punane ja ilus.
Lauri Pajuniit
Katrini kook
125/200 gr. margariin (sulatada)
150 gr suhkrut
250 gr jahu
1 tl küpsetuspulber
2 suurt õuna võib lisada ploome, rosinaid või
pähkleid.
1.Sulatatud margariini valada jahu sisse ja
segada korralikult koos suhkruga ja
küpsetuspulbriga.
2.Pane tainas küpsetusplaadile ühtlase massiga
ja selle peale pane õunad,rosinaid,ploomid
võib ka pähkleid.
3.Küpsetada200 kraadi juures20 minutit.
Head isu,Katrin
VASTLAPÄEVA KOOMIKS
Zinaida Borovik
Anekdoodid
„Juku, miks sa nutad?“
„Meie klassijuhataja kukkus aknast alla…“
„Ja sina, hea poiss, ei saa nuttu pidama?“
„Muidugi – mina olin just sel ajal kempsus…“
Miku: „Juku, sa oled tola!“
Juku: „Kuule, ega tola pole loll“
Kommunistid ei sallinud sõna „saba“. Selle
asemel tuli öelda: „järjekord“. Kord nägi
üks Viljandi poiss Tartu tänaval koera ja
hüüdis emale: „ema, ema näe, kutsu
jookseb, järjekord taga“!
Anekdoodid valinud naljandite raamatutest
Katrin Liivamägi
Mis see on?
Seda,
mis väärtuslik
tahaksin kinkida sulle,
varanduse varudest –
kaduvast kaugusest tulles.
Ja lõpuks
olengi kohal,
seisan jällegi siin.
Kas veidi varem või hoopis hilja –
jõudsin ma sinuni?
Tervitushüüd
Varblase vallatu
tervitushüüd
lume-valges,
hangede õues.
Varese kraaksatus
kostus just nüüd –
see hommiku hõiskamis-nõue…
On alanud jälle uus päev.
Merle Aasa
Lugedes Merle luuletusi, saame väheste ridadega elutõed teada.
Eero Reinhold
Huvitavat aprillis
02-03 . aprill - kell 10.00 Viljandi uus spordihoone – Viljandi haridusmess.
04. aprill - kell 10.00 Viljandi Kultuurimajas - Viljandimaa rahvakunsti päev.
09. aprill - kell 18.00 Jaani kirikus - kammerkoor Voces Musicales - Arvo Pärdi „Passio“.
17. aprill – kell 16.00 Paala rahvamajas – lasteringide kontsert.
18. aprill - kell 12.00 Viljandimaa Spordihoones – võistulustantsuturniir „Magus algus“.
23. aprill - kell 17.00 Viljandi linnaraamatukogus – Luule- ja muusikapõimik Juhan Viidingu loomingust „Avatud laul“.
29. aprill – kell 17.00 TÜ Viljandi kultuuriakadeemias – Rahvusvaheline tantsupäev Viljandis: etendus „Aladdini imelambi sees“.
29. aprill - kell 18.00 Pärimusmuusika Aidas - Rahvusvaheline tantsupäev Viljandis: interaktiivne etendus Body Lounge.
29. aprill – kell 21.00 TÜ Viljandi kultuuriakadeemias – Rahvusvaheline tantsupäev Viljandis: etendus „Kiigepaulikud“.
Ülestõusmispüha tähistamine.
Ülestõusmispüha on riiklik püha, see on 12 ja 13 aprill. Siis lakitakse kanamune igat värvi munalakiga. Mina värvin tangudega ja riisiga. Tulevad väga ehtsad kanamunad. Veel värvin lillade ja kollaste sibulakoortega. Tulevad väga ilusad kanamunad. Värvitakse ka veel hästi erksate lõngadega. Tulevad igati kenad kanamunad.
Kui kõik on valmis, siis panen rohelise muru keset lauda ja paar väikest kollast tibu murule. Värvitud munad panen alusele muru kõrvale. Kaunistan igat värvi sulgedega veel, siis on ilusam. See ongi kõik, mis ma teen ülestõusmispüha puhul.
Minu lugupidamine Teile kõigile.
Viivika
Märts
8. märts – naistepäev
12. märts – korjusepäev
14. märts – Rahvusvaheline emakeelepäev
17. märts – käädripäev
20. märts – kevade algus
21. märts – pendipäev
.JPG)
